Kolmas teema kursusel õpikeskkonnad ja -võrgustikud on personaalsed ja avatud õpikeskkonnad.
Valisin selleks korraks lugemiseks Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., ja Milligan, C. artikli “Personal Learning Environmets: Challenging the dominant design of educational systems”, kus kirjeldatakse, mille poolest erinevad virtuaalsed (Virtual Learning Environment – VLE) ja personaalsed (Personal Learning Environment – PLE) õpikeskkonnad.
Artikkel oli väga konkreetne ja aitas mul hästi nende keskkondade vahe selgeks saada.
Virtuaalsed keskkonnad (VLE) on praegu domineerivad. Nad on range ja jäiga ülesehitusega, kus õppija on pigem passiivses rollis, tal on vähem võimalusi selles keskkonnas kui õpetajal. Koolitused ja nende teemad on eraldi plokkides ja tihti ka ühe koolituse siseselt on keeruline teemasid omavahel linkida ja erinevat informatsiooni jagada. Kõikidel osalejatel on kursusel sama kogemus ning puudub võimalus individuaalseks lähenemiseks. VLE on pigem asutuse põhine ja kinnine, informatsioon on ainult selles keskkonnas registreerunud inimestele kättesaadav ja väljapoole pole seda enamasti võimalik jagada. Samuti kursuse lõppedes võib isegi registeerunud kasutajatel teabele kättesaadavus olla piiratud või üldse enam mitte võimalik. VLE keskkonnas soovivad asutused pigem oma koolituste infot kaitsta ja seda kõigile avalikult mitte jagada.
Personaalsete õpikeskkondade (PLE) idee pigem vastupidine, et kogu informatsioon oleks avalik, kõigile kättesaadav ja pigem just jagamist soodustav näiteks läbi erinevate sotsiaalmeedia platvormide. PLE keskkonnas soovitakse, et seal oleks võimalik kõikidel kasutajatel olla võrdses rollis ehk kõigil kasutajatel nii õpetajatel kui õpilastel on võimalusi info töötlemiseks ja olla aktiivne. Õppija saab indivduaalselt läheneda ja näiteks erinevaid teemasid enda seisukohast tähtsuse järgi sorteerida. Soovitakse, et see oleks lõimunud teiste avalike keskkondadega, kus kasutajad saavad infot edasi jagada või teistest keskkondadest sellesse jagada, osaleda diskussioonides ja kommenteerida teiste töid. Kõik saaksid kõigi töödest ja kogemustest õppida, mis jäiga õpikeskkonna puhul pole võimalik.
Tulevik aga tundub selline, et VLE ei kao veel kuhugi, pigem arendatakse neid keskkondi edasi ja üritatakse luua lisa võimalusi. Mingit aega eksisteerivad VLE ja PLE kõrvuti, kuni lõpuks PLE dominantseks keskkonnaks muutub.
Minu personaalsete õpikeskkondade süsteemi loomiseks kasutasin Miro keskkonda.
Kasutatud kirjandus:
Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247
Evelin ja haridustehnoloogia 