Õpihaldussüsteemid

Teine teema meie kursusel on õpihaldussüsteemid ja selle raames sai valida teoreetilise või praktilise ülesande. Ma olin alguses täiesti kindel, et valin praktilise ülesande ja hakkan katsetama oma koolituse ülesse seadmist mingis virtuaalses õpikeskkonnas. Aga kui vaatasin, millised teadusartiklid olid valitud teoreetilise ülesande tegemiseks, siis oli otsus selge. Kindlasti tahan läbi töötada Koh & Kan’i Singapuris läbiviidud uurimuse õppijate ootustest järgmise põlvkonna õpikeskkondadele.

See artikkel kõnetab mind väga palju, sest see on tulevikku vaatav ja aitab ehk mu enda tööd teise nurga alt vaadata ja mõelda, mida kliendid minult varsti võivad ootama hakata.  Pealegi alguses ongi hea rohkem teooriale keskenduda ja siis hiljem uusi teadmisi praktiliselt proovile panna. 

Selles artiklis viidi läbi uuring 262 Singapuri kunstiakadeemia kaunite kunstide üliõpilasega, kus üliõpilased ise andsid tagasisidet,  milliseid rakendusi nad digitaalsetes õpikeskkondades kasutavad ja mille jaoks ning milliseid e-õppe  kogemusi nad tegelikult tahaksid. Üliõpilaste vastuseid võrreldi Browni 2015 aastal sõnastatud viie järgmise põlvkonna  õpikeskkondade mõõtmega (Koh & Kan, 2021). 

Huvitav fakt, mis uuringust välja tuli on see, et mida rohkem tundengid kasutavad e-õppe keskkondi  sisu õppimiseks ja diskussioonideks,  seda enam soovivad nad kasutada muid üliõpilasi kaasavaid võimalusi e-õppe keskkondades. See tähendab, et tudengite praegused e-õppe kogemused vormivad ka nende tuleviku soove, kuidas nad e-õpet  kasutada tahaksid (Koh & Kan, 2021).

Samuti on huvitav ka see, et kuigi juba praegu on õpikeskkondades interaktiivseid õppimist toetavaid lahendusi,  siis tudengid kasutavad e-õppe keskkondi enamasti administraviitsetel eesmärkidel nagu näiteks tööde esitamine,  hinnete jälgimine ja sisu allalaadimisene.  Disainides järgmise põlvkonna õpikeskkondi peab arvesse võtma seda, mida tugendid kasutada tahaksid ja kui ligipääsetav ning sujuv see õppimine nendes keskkondades oleks (Koh & Kan, 2021). 

See uuring toetab tugevalt minu enda kogemusi töötades oma klientidega.  Näiteks kui inimesel on esimesed kogemused digitaalsete töövõtetega halvad, on neid päris keeruline ümber veenda. Kuigi halvad kogemused tulenevad tihti valedest töövõtetest ja ebapiisavastest oskustest või liiga keerulise juhtumiga alustamisest, mitte sellest, et tehnika on halb ja ei tööta.

Sama tõde kehtib ka nende puhul, kellele on töökäik hästi selgeks õpetatud ja digitaalne töö sujub.  Need kliendid soovivad rohkem uusi võimalusi ja rohkem ise kaasa rääkida tuleviku hambaravi tehnoloogia arendamisel.

Kasutatud kirjandus: 

Koh, J. H. L., & Kan, R. Y. P. (2021). Students’ use of learning management systems and desired e-learning experiences: are they ready for next generation digital learning environments?  https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07294360.2020.1799949